Viinamari hele seemneteta, 500 g

2,99 € 5,98 €/kg
1 tk
Tootja Määramata
Päritolumaa Itaalia
Ribakood 4740608070673
SKU T000025731
Kvaliteediklass I klass
Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. Algselt looduslikult kasvanud viinapuudelt lihtsalt marju korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest mahla valmistama. Kuumas ilmas läks mahl käärima ja inimesed avastasid, et seegi kõlbab juua. Saadud jooki nimetatakse veiniks. Hiljem hakati viinamarjamahla juba meelega kääritama. Egiptusest leitud hieroglüüfidelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast. Viinamarjad moodustuvad viljastunud emasõiest ning kasvavad tavaliselt kobarates, mille suurus sõltub liigist ja kultivarist. Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100–300 marjani. Marja mass on keskmiselt 1,0–3,0 g ja nad võivad värvilt olla mustad, punased, purpurjad, valged, rohelised või kollased. Marjad on suure suhkrusisaldusega ja sisaldavad ligi 5‰ viinhapet. Viinamarjad jagatakse laias laastus kaheks: marjadena söömiseks mõeldud lauamarjadeks ja veini valmistamiseks mõeldud veinimarjadeks. Kuigi nad kuuluvad samasse liiki, on nende vahel siiski aretamisest tulenenud erisusi. Lauamarjadel on suured seemneteta marjad ja suhteliselt õhuke koor. Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks.